Terekest.

Elasingi jõulud üle, kuigi sain päris palju autoga sõita... Mu sõidustiil on natuke fatalistlik, eks ole, aga ainult seal, kus teisi liiklejaid ei ole. See tähendab, et isa kontori juures platsil sai külglibisemisi proovitud päris palju ja eile sõitsin Jõgevalt Tartusse enamuse maast.

Mingeid pidusid küll ei toimunud sellel aastal... Jõulud olid nagu tavaline päev. Nojah. Kingitusi ma ka ei saanud, päriselt, siiani pole veel ühtegi saanud... Plaanis on küll isalt vesipiibu jaoks raha küsida... Aga ikkagi päris imelikud jõulud sel aastal.

Eile käisin jälle jalutamas, nagu ikka... 2 tundi on norm. Ja trend jätkub - alati tullakse tänaval minuga rääkima, kas siis tuld paluma vms... Seekord tahtis üks tüüp algul minuga kesklinnast Juku poeni jalutada, ja kui ma ütlesin, et ei lähe sinnamaani, vaid pööran kohe ära, siis kutsus oma seltskonnaga kaarte mängima kuhugi... Ma oleks peaaegu et läinudki, aga see poleks vist väga mõistlik tegu olnud, pealegi oli mul kodus tegemist... Selline lugu siis. Üks purjus tädi tahtis mu käest suitsu saada, aga kuna mul suitsu pole juba ammu, siis ei saanud. See vallandas sõimumulina, mis koosnes ühest sõnast, "idioot"... Ikka päris mitu korda karjus, et ma olen idioot...

Jalutades on hea omi mõtteid mõelda, nagu ka kitarri mängides ja nii edasi, you get the point... 2 tundi möödub päris kiiresti. Ja kui on, millest mõelda, seda enam. Elu mõtte otsimisest ma siiski loobusin, Universumi olemuse uurimisest ka. Liiga keerulised teemad. Kuigi elu mõte on paljude religioonide ja filosoofiate poolt sõnastatud. Minu lemmik on budismi elu mõtte sõnastus - the primary purpose of life is to end suffering. Ei, see ei tähenda suitsiidi, vaid loobumist klammerdumast asjade külge, mis ei kesta - materiaalsed asjad, tervis, sõbrad... Aga kes tahaks neist asjadest loobuda? Võibolla on kannatamine parem...

Ega suurt midagi vahepeal toimunud ei olegi... Inimesed on kuhugi kadunud, khm, tähendab msnis pole ammu kedagi kohanud... Katu rääkis ükspäev, aga ma jäin vastamisega hiljaks... Meelise ja Anniga sai eile räägitud. Muidu vahepeal vist rohkem kontakti polegi olnud. Jõulud on ikka väga vaikne aeg, ja tegelikult ka päris igav. Sellist jõulutunnet, nagu lapsepõlves oli, enam pole.

***