Deja vu kuidagi, eksju

On möödas nädal eelmisest füüsika praktikumist, aga tunne oli pärast praksi vägagi tuttav. Selle 3 ja poole tunniga ei saanud me suurt midagi tehtud ja selle tädi sõnul olime meie ka suurimad kannatajad seal. Tal oli kuradima õigus. Vähemalt sai jäävett, tavalist kraanivett ja Mõmmi limpsi ja koka segu juua.

Pärast loengut tatsasime minu poole, tee peal masendust edasi arendades, eriti minu puhul. Aga kui juba kohale jõudsime, siis sai paar kanapalli ( chicken balls...) hinge alla pantud. Kitarrimäng seekord ei aidanud, sest energia puudus. Keeli ei jõudnud tinistada noh. Siis tekkisid meil teooriad, et mul on mingi hepatiit või midagi, sest ma olen detsembrist umbes vahelduva eduga palavikus olnud. Uurisime netist pikaajalise palaviku põhjuseid, aga targemaks eriti ei saanudki. Enamus neist seostus raseduse või mingi operatsiooniga... Niiet ei tea, mis värk on.

Nii, enerksi puudus oli, eks.

Me läksime poodi missiooniga korralikke energiapomme leida... Väljusime õlle ja energiajoogiga, mis oli vist päris hea otsus, sest pärast oli enerksi kuhjaga. Jõime me neid vastavalt karupoeg Puhhiga ning lihtsalt oranzitriibulisest supikruusist. Energiajoogiga segatuna oli dynabock üpriski hää limonaadi maitsega. Pärast oli raske mitte pidevalt naeratada...
(P.S. joomine on paha-paha.)

Niisiis. Miks meil enerksi vaja oli - füüsika jätkus Struves. Hõissaa... Pole midagi paremat tervest päevast füüsikast. Tegelikult Struves ei olnud seda masendav õppida. Sest me ei pidanud ise eriti mõtlema, vaid kasutasime Kirke aju selleks. Siis tegi Katja meile spagetirooga ning kohvi, Katu ajas oma dzungliSteni juttu ja üldse oli tore... Mulle tundub, et ma vist tõenäoliselt nõustusin ühe riiuli täiustamisega. Igati positiivne, ma loodan... Kui sein väga suurt vastupanu ei osuta kruvidele.

Tšikid tõmbasid siis Püssi ja meie uttu.

Ja kõik elasid õnnelikult elu lõpuni.

***

Nii, mul on teine lugu ka rääkida. Eile oli Rauli pool filmiõhtu, kus sai alguses niisama lolli mängitud, headbangitud ja muidu tainas oldud. Aga siis... Siis vaatasime filmi, millel on suisa kaks pealkirja versiooni, "Leon" a.k.a. "The Professional". Lugu räägib palgamõrtsukast, kel hea süda, ning noorest tüdrukust, kelle vend ja pere tapetakse. See tüdruk satub palgamõrtsukaga koos elama ning armub temasse... Tüdrukut mängib Natalie Portman, sama tšikk, kes Vendettas Evey't kehastab. Vägagi vaadatav, sügavasisuline film, mis ka märulifänne ja romantikuid külmaks ei jäta.

Filmi kõrvale olid juustu-juustuvorstigrillsaiad... Mämmm...

Siis sai harjutatud tikkude kasutamist laskerelvana ja oligi kojuminek. Seekord oli linnas nii vaikne, et ma panin telefonist muusika käima... Hämmastav, kuidas see tühjadel ja vaiksetel tänavatel kajab, justkui tuhandete orkestrite sümfoonia... Muidugi, seda juhul, kui Beethovenit kuulata. Seekord oli Gogol Bordello rohkem teemaks. Aga ega sealtki viiul ei puudu.

***

Ma räägiks igasuguseid asju veel, mulle on rääkimine kuidagi pähe hakanud. Pärast reedet on selline tunne, et räägiks ikka vahel midagi kah.

No näiteks... Mul läks juba meelest, aga kohe leian uue teema.

Keemia eksamist ei ole rääkinud, aga pole midagi rääkida ka. Küsimused olid samad, mis kordamisküssade failis, nii et kui läbi ei saa, siis tuleb lihtsalt hoolikamalt pähe õppida.

***

Ahah. Jõgeval oli mul laupäeval mingi väga veider olla. Seda kutsutakse vist pohmakaks... Õhtul tegin siis sellise luuletuse, mis võib olla või võib ka mitte olla hea....

Here goes...

Trööstib sind vahtralehtede orkester

samm paiskab segi muusikuid

prilliklaasidelt sa tilku ära ei pühi

las olla, neid näha võib neid.

Aknaluugist teisel korrusel

sajab pähe sulle noote

see on müra, vihm parem pillimees

süda, miks te nõnda taote?

***

Selline lugu siis...

Okei, ma nüüd päriselt lõpetan blogosfääri risustamise, ausõna... Selleks korraks...

***

Käisid siin üks Kaido ja Meelis

Pärast ülimalt frustreerivat füüsika praktikumi läksime Meelisega, Evey Jr. hammaste vahel, Selverisse. Oli plaanis väike õlleõhtu Kaidoga, Meelis tuli ka hängima meiega... Niisiis sebisime natuke Rocki, mis on muide endiselt soodukaga.

Kella kuueks vast oli juba seltskond koos, pisike nagu ta oli... Tegime Eveyt ja sõime pannil küpsetatud ahjukartuleid kanapelmeenidega. Muidugi vaatasime Täheväravat, ja sellist toredat filmi nagu "Transformers"...

Kuna Kaido elab õega ja tal pole oma võtit, siis pidi ta üsna varakult minema hakkama... Tõsiselt, tee omale oma võti, tüüp!

Niisiis, Meelisega istusime veel veidi ja siis läksime linna peale lällama. Barclay ees sain veidi viga, nimelt üritasin parkouri teha, aga tasakaal oli nati paigast ära :P Raekoja platsil oli kamp sõbralikke tüüpe, kes meiega juua tahtsid, aga me keeldusime. Selle asemel murdsime me kirikusse sisse... Sellesse, mis Treffneri kõrval asub. Pärast seda, kui olin üllatunult kirikuukse edukalt avanud ütles Meelis, et see on normaalne, et kiriku uks on alati lahti. Kirkikus oli hea soe... Ainuke jama oli see, et seal oli liikumisandur, niiet me otsustasime uttu tõmmata. See oli õige tegu, sest 10 sekundit hiljem kihutasid sinna G4S dziibid ... Siis me ei teadnud, kas nad meie pärast sinnapoole sõitsid, aga hiljem läksin ma sealt mööda ja kirikuuks oli pärani lahti ja kahe auto meeskonnad tõmbasid selle ees suitsu... Niiet seekord ei läinudki me vangi...

Ma jalutasin pärast Meelisele head aega ütlemist veel üsna kaua... Öine linn on ikka tore jalutuskäikudeks. Tahtsin neid raekoja platsi tüüpe ka leida, aga neid ei olnud enam seal.

Millalgi jõudsin koju... Aga öösel eriti ei maganud, olin pidevalt poolunes, ärkasin ja uinusin tihti.

Siiski on tuju hea.

***

Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head...

Just nimelt eile, 19. märtsil tähistasime sõpradega minu 20. sünnipäeva...

Uskumatu, kui palju vaeva nad nägid: fotosessioonid, rekordeid purustav sünnipäevakaart, kokkamine... Telgitagustes toimus kindlasti palju muudki. Minu meelest oli see tähistamine juba täiuslik, kuid ma pole veel kingitust saanudki. See on juba nii over the top :) Megakaart on iseenesest juba ülim kingitus...

Niisiis, selleks, et ma tulevikus mäletaks ja et ka teie lugeda saaks, kirjutan ma põhjalikult või vähem põhjalikult üritusest koodnimega sünnipäev.

Kõigepealt külaliste nimekiri: Anni, Kirke, Katja, Katu, Meelis, Raul, Merili, Liisa, Liis ja Kadri, kes küll viibis tehniliselt väga lühikest aega ning Lilian, kes kahjuks tulla ei saanud.

Pärast hulka msnivestlusi seadsin sammud Struwe/Struve tänavale, et jõuaks enne peo algust korraldamisega aidata ja kapile nupud ette keerata. Viimane osutus arvatust raskemaks, aga ette nad said, mis sest, et üks on teisest kõrgemal ja ukse servale lähemal :) Anni ütles, et täiuslikkus kuulub muuseumisse... Samal ajal puhus Meelis õhupalle täis, mis olid tegelikult lateksist kindad, ning köögis käis salatimeisterdamine. Anni salat koosnes porgandist, porrust ja majoneesist... Ja teine salat oli maisine segu makrast ja riisist, kui ma õigesti mäletan. Kahjuks selle salati näidist mul hetkel külmkapis pole. Menüüs olid veel kahed muffinid, soolased ja magusad, ülihead nagu alati. Ning ahjukartulid! Mul tuleb praegu selline söögiisu peale. Koogiks oli aleksandrikook, legendaarne parkourisöök, mida iga endast lugupidav traceur vähemalt korra aastas mekib.

Nii me istusime seal, pugisime hõrgutisi ja rüüpasime Kellukest, herpsi ja Rocki. Aliasemäng oli ka vinge... Kahjuks kõik ei mänginud, Katjal ja Merilil oli küpsiste tegemine käsil. Aga küpsised tulid head...

Mingil hetkel oli Katu voodisse roninud just paras hulk inimesi ja laulsime mu sünnipäevakaardis leiduvaid laule a cappella karaokes :) Tuleb välja, et Valgre on tšikkide seas popp, Anni ja Katja soovivad tema laule saada...

Pärast F4 ja awww... -i ühispilte läksime minu poole. Seekord oli siin rekordarv inimesi korraga, 10 kui ma ei eksi. Varem valmis ostetud banaanitubakas leidis kohe kasutust ning nii me imesime Eveyt terve õhtu. Lahendasime ära nii herpsi kui ka teisipäevast allesjäänud jäägri, ilmavalgust nägid sellised uued kokteilid nagu Helluke, Jälluke ja Järbert. Seda mõnusat istumist saatsid soovilood youtubest... Küünaldega lillekujuline seadeldis, mis pidi laulma, ei täitnud oma ülesannet, aga ilus oli ikkagi, 7 küünalt keerlesid aeglaselt ümber lille keskme nagu aegluubis karussell. Need, kes rohkem vässud olid, leidsid omale tukkumiskohad ahju juures või minu voodis. Ja varsti oligi neil aeg minna. Pooltel külalistel tähendab. Iga roju oma koju, nagu Anni mõnikord ütleb, ja läksidki Kirke, Liis, Katja, Raul ja Merili... Ei tahtnud neid koogiampsuta ära lasta, aga neile ei läinud see eriti peale. Jääbki rohkem mulle :P

Liisa, Meelise, Anni ja Katuga siis istusime pimedas, valgustuseks vaid küünal ja arvutiekraan ning laulsime eestikeelseid tuntud laule. Liisa kingitud Pinot Noir sai joodud ning aleksandrikoogiga tegime kõik lähemalt tutvust. See on nii magus, et ühest tükist jätkuks energiat mitmeks päevaks ma arvan...

Kõik hea lõppeb kunagi, või vähemalt nii öeldakse. Igatahes istumine sai küll lõpuks otsa. Saatsime Liisa Vanemuise tänava nurgani ja Katu suisa koju. Anni ja Meelis koju ei läinudki... Annil oli plaan hommikul loengusse minna, ilmselt sai ta sellega hakkama ka, sest hommikul oli ta kadunud ja Stargate episood oli 13 minuti peal pausile pandud...

Niisiis, see post on juba lõpukirjandi pikkusega vist. Neile tehakse tavaliselt kokkuvõte... Ma teen ka lühikese ja konkreetse.

Sellised hetked on tõestus lausele "Elu on ilus!".

Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head. Ja ma olen õnnelik, et need inimesed on minu sõbrad.

***

Ka minust sai vanur.

Olles juba teist päeva 20-aastane vanake, ei ole ma oma elus erilisi muutusi täheldanud. Raha on ainult kuidagi rohkem.
Selle vea parandame varsti ära!

Täna tahtsin Aurasse minna, keegi kaasa tulla ei tahtnud, niiet vantsisin üksi sinna. Järjekorrad olid nii pikad, et ei viitsinud jamama hakata ja käisin hoopis Zeppelinis, ostsin piraka küünla ja limpsi, siis käisin raamatupoes ja raamatukogus. Võtsin raamatu "Philosophy And Contemporary Issues" second editioni. Siiamaani tundub kuradi põnev...

Nii, ja Humanast käisin ka läbi, lootuses midagi lahedat leida, aga minu rahakoti hetkeseis ei võimaldanud midagi. Teine kord...

Just see päev.

Täna oli minu standardite järgi üsna ebaharilik päev. Algas see sellega, et ma magasin öösel (hommikul) minimaalselt, ärgates 4 ja poole tunnise magamise järel juba täitsa korralikult üles. Enam normaalselt magama jääda ei õnnestunudki...

Siis helistas isa. Unesegaselt ütlesin talle, et ei taha täna Jõgevale tulla, arvasin, et võibolla lähen Lillu poole. Võta näpust, lõpuks ei saanud ei Jõgevale ega Lillu crib'i.

Nii... Teistmoodi oli see päev sellepärast, et ma actually tegin midagi. Selle asemel, et kodus konutada, otsustasin ma minna linna peale. Okei, tegelikult asja pärast. Üritasin Meelisele telefoni tagasi viia ja Katule tema vaarikamöksi. Telefoni tagasiviimisega oli selline lugu, et ma pidin selle viima Oa tänavale. Maja leidsin ilusti üles, aga sinna jõudes sain aru, et ma ei tea, millises korteris Meelis remonti teeb... Niisiis kopsisin suvalisele uksele. Ei mingit vastust. Tegin ukse lahti ja piilusin sisse, noh, Meelise riideid polnud kusagil näha... Panin ukse nii vaikselt kinni kui sain, aga ikkagi oli korterielanik mind kuulnud. Ta oli pikk, tüse ja blond mees :D Ajasime juttu, tema ei teadnud ka Meelisest ja tema korterist midagi. Aga juhatas mind korterisse 2, kus pidavat mingi noor üüriline olema. Proovisin, seal oli haudvaikus. Proovisin Priidule helistada. Ei võtnud vastu. Pärast 20 minutit jamamist lõin käega ja läksin ema poole. Ka tema ei võtnud telefoni vastu muide...

Ema magas, kui sinna jõudsin. Ta on haige hetkel, niiet unerütm veidi segi. Ka kinnine väliuks ei takistanud mind, koputasin aknale ja mõne minuti pärast ilmus ka unine ema aknale. Tuleb välja, et sinna minek oli õige otsus. Sain omale uued vanad teksad, kaltsukast 10 krooniga ostetud. Muide, Kirke ja Katja ostsid samuti omale teksad täna, niiet äge... Teed, kalapulka, kurki ja veini söötis ja jootis ema mulle kah. Siis sain kõne Priidult ja varsti oligi Meelis autoga mu ema maja ees, sain telefoni ära antud. Varsti oli aeg edasi liikuda.

Umbes Kaarsilla juurde jõudnuna helistasin Kirkele... Ütlesin konkreetselt, et tulen sealt läbi. Aga läbi minemine venis pikemaks, ei saa ju ei öelda, kui kutsutakse sisse ja antakse teed ja küpsiseid. Tšikid läksid täna taimetoidu tegemise asjale, ametlik nimetus ei meenu. Minekuni lõime aega surnuks Simpsonite filmi vaatamisega. Oli naljakas küll :D Verbaalset nalja oli vaat et rohkem kui visuaalset... Hiljem saadeti mind koju! Okei, tegelikult jäi mu kodu lihtsalt juhuslikult tee peale. Aga tore ikkagi.

Nii, post on juba eepiliste mõõtmetega.

Koju jõudes võtsin ette oma viimase joonistuse ja viisin selle lõpule. Tegu on vanamehe portreega... Eriti korralikult ei teinud seda, detaile on vähe, enamus pildist on tehtud 6B harilikuga. Normaalne tuli ikkagi... Ilmselt homme või mõnel muul päeval vaatan seda uue pilguga ja parandan vigu jms.

Ja hetkel olen juba mitu tundi seda posti kirjutanud, sest ma olen busy busy busy! Msn ja igasugused sellest tulenevad toimetused on suht koormavad, niiet kõigiga ei saagi rääkida. Pole viga, küll jõuab.

Eile!

Jah, see oli üks tore päev, vähemalt enamus sellest.

Üle väga pika aja sai seltskond miinus Kirke minu pool kokku... Anni, Meelis, Katja ja Katu. Nüüd on mul 4 Kellukest veel külmkapis ootamas, hunnik taarat ning tühi kandik, millel oli varem üks väga maitsev küpsisetort :)

Mis me siis tegime... Piipu tegime. Mullieksperimente. Laulsime keset ööd kõva häälega... Vaatasime "Seven Pounds" ära. Filmi idee oli päris hea, kuigi pisut kurb...
Katja oli esimene lahkuja... Paar tundi hiljem läks Meelis. Nii me siis laulsime, meenutasime tantse nagu rumba ja valss ja tšatša. Ja seda kõdirünnakut ei maksa ka unustada :)
Ühesõnaga, super oli. Toredad sõbrad, tore piip, tore Rock, film ja muusika.

Siiski, lõpuks oli uni nii suur, et ei jäänud muud üle, kui magama jääda. Okei, see oli pärast teiste lahkumist muidugi...

Nüüd hakkan vaikselt sõprade siiajäetud asju tagastama...

Täiskuu

Kellel on ninasarvikunahast tossud, ah?

Tehniliselt on täiskuu homme, aga täna tundus ka juba päris täis olevat. Homme on ta nii täis kui olla saab.

Öised Tartu tänavad väärivad omaette reality-showd. Igal nädalal tunnike Tartu tänavavaateid, nii tõsieluline kui olla saab.

Lilluga vaatasime "Fight Club"-i... Nii tore oli kõike uuesti näha ja kuulda. Eveyt imesime ka, topeltõunane oli ta täna. Pärast saatsin ta kenasti koju, nüüd ma tean, kus ta elab, haa... Isegi tema ukse koodi tean. Tore oli vist esimest korda kahekesi hängida...

Päev lõppeb igatahes tundega, et elu on ilus ja inimesed on nii ilusad ja head.

***

Afterparty

Kõik on valgustatud mineviku kumas... Ehk see, mis hetkel toimub, on sama vana jama üha uuesti ja uuesti :)

Elu on vaid meie ja teiste eelmiste elude järelpidu...

Aga kuna see on pidu, siis miks mitte seda nautida!

(:

Edu.

Täna sain enda kohta vägagi suure saavutusega hakkama. Ma õppisin korraga kitarri mängima ja laulma, varem ei suutnud mõlemale korraga keskenduda. Ühe loo tegin ka. Edu.

Aga muidu oli killer päev. Loenguid nagu polnudki, käisin ainult biokeemias... Seal sai korralikult samblazombist lahtisaamise teemal arutletud. Ma jään betooni juurde, kusagilt ehitusplatsilt saab öösel ikka mõne koti virutada.

Täna oli kõike. Masendust, rõõmu, edu, väsimust...

Järgmistelt nädalatelt ootan enamasti rõõmu... Ahjaa, homme on Anni pool istumine. Selle suhtes on samuti kõrged ootused...

Nüüd lähen ja mängin oma lugu veel sajandat ja saja viiekümnendat korda. Küünlavalgel. Kulunud lause küll, aga elu on ilus. Kasvõi hetketi.

***

Mehhiko pajaroog.

1. Võta raha.
2. Pane riidesse.
3. Mine poodi.
4. Osta sellised asjad nagu: Poole kilo jagu hakkliha, kaks 400-grammist purki punaseid ube, pakike nimega "Mexican Pata". Ketšupit, suhkrut ja maitseaineid läheb ka vaja.
5. Vii asjad kilekotiga koju.
6. Võta riided seljast ära.
7. Pane pannile õli ja aseta pann tulele.
8. Kui pann on kuum, pane sellele hakkliha.
9. Kui liha valmis, siis pane see koos 0,8 liitri veega potti ja lase keema.
10. Lisa "Mexican Pata" sisu... Sega pidevalt.
11. Lisa maitseaineid. Pipraid tähendab.
12. Iga natukese aja tagant sega.
13. Kui segu on juba selline natuke paksemaks läinud (u. 30 minutit), siis lisa oad. Ja ketšup.
14. Sega ära.
15. Lisa suhkrut, niipalju kui kulub. Ma panen ikka poole klaasi jagu vähemalt.
16. Lisa veel pipraid ja maitseaineid.
17. Maitse, kui see pole magus-vürtsikas hõrgutis, siis korda punkte 15 ja 16.
18. Kui oled juba tunni soojendanud seda pada, peaks olema üks korralik paks möks.
19. Nii, kustuta tuli panni all ära.
20. Pane potile kaas peale, las haudub 10 minutit.
21. Eemalda potilt kaas, tõsta toit taldrikule või kaussi.
22. Kõrvale on hea piim.
23. Söö!

Kilohind peaks umbes 35 eeku tulema ja tegu on parima roaga, mida ma kunagi saanud olen.

P.S. Punkti 6 võib vahele jätta, seda toitu saab ka riietunult teha!
***

Kunst?

Kuidas kirjutada posti, kui pole millestki kirjutada? Äkki nii:

iaohfdanfgbabghiahogjiajfjaölsfjsöalaö...

Kena, midagi on kirjas, aga sisu pole. Kui just keegi ei arva, et tegu on krüpteeritud sõnumiga. Laske käia, proovige lahti mõtestada. Andke mõttetusele mõte.

Justkui moodne kunst. Öeldakse, et pole võimalik luua midagi, ilma et tegu oleks kunstiga. See blogi on kunst. Võileib, mille sa hommikul tegid, on kunst. Riided, mis sinu seljas iga päevaga räpasemaks lähevad, on kunst.

Olen jällegi Palahniuki raamatu lugemise juures. Läheb juba kolmas. "Diary". Ilma sisu reetmata, mitte et keegi seda nagunii kunagi loeks, ütlen ma, et seal räägitakse päris palju kunstist, eriti moodsast.

Katkend raamatust, mille ma ilma C. Palahniuki lahke loata siia panen:

Another boy in Misty’s class, he was masturbating, trying to fill a piggy bank with sperm before the end of the year. He lived off dividends from a trust fund. Another girl drank different colors of egg temperas, then drank syrup of ipecac that made her vomit her masterpiece.

Ja nii sünnib see kunst. Kui kõik on kunst, siis pole ju mitte miski kunst. See meenutab ühte tarkusetera, mille üks väga tark inimene kord mulle ütles: "Kui kõik inimesed oleks meie vastu head, siis ei tunneks me tõelist headust ära."

Kuhu ma sellega postiga jõuda tahtsin, ei mäleta.

Võibolla oli mõte kunsti olemus?

Et võibolla "fine arts" või ilusad kunstid on sellise tiitli pälvinud vaid sellepärast, et nii on kokku lepitud või on nad lihtsalt populaarseks saanud. Ja moodne kunst... Polegi kunst. Vaid on keskpärane saast, nutikas kunst, millega püütakse meile midagi ilmselget näidata. Või püütakse lihtsalt eriline olla. Ma ei tea.

Näide moodsast kunstist, kommenteerib (tegelikult loeb "kunsti" juurde käivat teksti) Einar Kuusk.




Niiet... Kunst on see, millena sa seda näed... Või midagi. Nautige seda, mis teile meeldib.

***