Kaklusklubi

Loen Chuck Palahniuki raamatut "Fight Club"...

Ja mõtlen, et ma polegi veel nii sügaval mülkas. Tegelikult ei tea ma kedagi, kes oleks põhja jõudnud. Mu elus on enamvähem kõik korras, mul on toredad sõbrad, tore(dad) kodu(d). Kiire internet. Normaalsed hinded koolis. Hunnik hobisid. Okei, tähtsaim on puudu, aga see ei tähenda, et ma omadega põhjas oleks.
Kuigi vahepeal on tunne küll selline.
Kiirendaks mõnda oma kehaosa vabalt valitud tahke objekti suunas.
Kõmm.
Valu.
Aga valu ei tee midagi paremaks.
Valu viib vaid keskendumise endale, nii et mustad mõtted ei pääse kümne sekundi jooksul su peaga jamama.
Kümme sekundit, ja selle hind on valu.

Mõnikord lihtsalt on selline tunne, et kasutaks oma keha kuvaldana ja prooviks seinu lammutada.

Aga pole mõtet.

Praegu olen ma täiesti heas tujus, päev möödus küll üsna rahulikult, aga see aitaski veidi zen-ilikku meelelaadi saavutada. Joonistasin, kuulasin muusikat, joonistasin veel, lugesin...
Ma olen rahu ise.
Ja ma olen Jõgeval, nii et chillimise võimalused on piiratud, siin ei saa väga kõva häälega laulda ega kitarri mängida.
Ja miks ma nii palju lauseid uuelt realt alustan: mulle meeldib Palahniuki stiil.

***

Rüütel Götz

Jah, ma loen Goethe näidendeid, millest üks on "Götz von Berlichingen". Täis sügavaid mõtteid ja nalja. Vähemalt minu jaoks on naljakas munk, kes ei joo veini, aga kui Götz pakub, siis tuleb ikka võtta! Ja... khm, ma loen neid kõva häälega. See annab teistmoodi elamuse, pealegi on tegu näidenditega, mis koosnevadki ainult dialoogist.

Niisiis, miks ma nii harva postitan: sest kõik päevad on samasugused! Iga kuradi päev olid siin kas Meelis ja Anni või üks neist... Neljapäeval käisin ise Meelise pool ja ainult tänane reede möödus üksi. Evega sai möllatud, nakhla tubakas on habibist ikka kõvasti üle. Okei, tegelikult oli tore nädal. Esimeste nädalatega Tartus ei anna võrreldagi, mul oli kunagi ikka väga igav, sest puudus kontakt inimestega, isegi netti polnud.

Täna oli keemia järeleksam, mis läks tõenäoliselt paremini, kui esimesel korral. Evomehhi eksamihinde sain teada : A! Jeah, esimene A eksamil.

Ma luban, et hakkan tihedamini kirjutama, olenemata sellest, kas mul midagi kirjutada on.

Vahepeal vaadatud filmid jms:

• You Don't Mess With the Zohan
• Peaceful Warrior
• Se7en
• Hunnik Stargate osi
• Pool Fight Clubi

Peaceful Warrior-is oli väga palju mõttejuppe... Tõesti film, mis paneb ennastki mõtlema. Ehk siis minu maitse järgi linateos.

What are you?
This moment.

Loeb vaid hetk, milles oleme.

***

Portree

Kuna ma hakkasin tõsiselt portreede joonistamisega tegelema, on mul neid nüüd omajagu... 2 tükki sain isegi Meelise pool akrüülidega valmis mökerdada, kuigi ühel pean lõua ümber tegema, liiga maskuliinne tsiki jaoks.

Üleeile öösel olid mul öised külalised, Kirke ja Lily tulid 1 läbi midagi mu akna taha. Ma õppisin parasjagu, muusika mängis... Vedas, et ma Kirke "hei-heid" kuulsin... Algul tundus küll, et kujutasin endale ette, aga akna all nad olid.

Eks ma lasin nad sisse. Samal päeval oli Meelis mu pool käinud, temaga vaatasime Täheväravat, õppisime keemiat ja tegime piipu. Puhta kaneelitubakaga! Kirke ja Lilyga peaaegu sama, tegime kaneelipiipu ja vaatasime Wristcuttersit... Muidugi saatis tervet päeva roheline tee.

Täna tulin Jõgevalt tagasi pärast ühte ööd sealmail. Sain kaasa hunniku raamatuid, Salvesti purgitoite ja hulga küttepuid. Meil on Eristveres Jõgeva piiri ääres selline tore maamaja, kahekorruseline ja hiiglasuur, oma 10 tuba on sellel. Pluss laut ja saun. Lauta pidime tegema peoruumi, põrand ja seinad on korralikud, vaja vaid kõik puhtaks teha ja uks meisterdada. Isa rääkiski täna pikalt-laialt remondiplaanidest... Tundub, et järgmisel suvel saab ikka kõvasti tööd teha. Tasuta tööd :)

Orgkemmi eksami päeval oli Anni mingi aja minu pool... See oli siis vist neljapäeval. Vaatasime (ülla-ülla) Wristcuttersit ja tegime piipu. Pärastpoole pugisime nuudleid ja uurisime Google Earthi kaudu maailma põnevaid nurgataguseid. Mingil hetkel hakkas suitsualarm üürgama - mu esik oli kirbet suitsu täis, paistis, et midagi põles... Jooksime Anniga siis välja, läpakad kaasas... Aga kui ma tagasi uurima läksin, siis kusagil põlemiskollet küll ei leidnud. Isegi oma toa katusele ronides ja nii ei leidnud midagi. Veider, väga veider. Ja ohtlik. Kurat teab, millal jälle midagi kärssama läheb.

Viimased päevad olen siis keemiat õppinud, ja ikka tõsiselt ning tublilt õppinud. Homme on järeleksam. Ainuke jama on see, et ülehomme on mata eksam, selleks õppida saan oma 10-12 tundi. Läheb napiks.

Ja elu on endiselt ilus või midagi, raisk... Muutlik vähemalt.

Da nos!

***

Post numbriga 50. (Öö)

Hommikust, matkajad!

Möödus üsna unetu öö, mis iseenesest oli päris tore. Istusin msnis ja sõin kalakonservi, jõin teed ja riläksisin. Und aga ei tulnud ega tulnud, lõpuks (kell 4.22) läksin Katu mõttekäigu tulemusena linna peale jooksma, jalutama ja tsipa parkouri tegema ka. Tühjad ja pimedad tänavad on väga eriline õhkkond... Ainsad elusolendid peale minu olid taksojuhid ja tänavapühkijad. Ma käisin sellistes kohtades, kuhu varem pole olnud initsiatiivi minna või kuhu ei tohigi minna, ei hakka täpsustama, muidu on varsti KAPO kapid ukse taga. Hankisin veidi seinakaunistusmaterjali ka tänavatelt, ehk siis mõned nõrgemalt kinnitatud plakatid langesid mu saagiks. Huligaan missugune. No selliseid ma ei julgenud võtta, mille toimumise kuupäev alles ees, võtsin ühe juba toimunud ürituse plakati ja 2 kuupäevatut. Kuigi ma ei käinud kordagi Toomemäel, mis on muidu jalutamismarsruutidel selline kohustuslik koht, on siiski tunne, et sai ikka korralikult jalutatud.

Tõesti, tõsiselt tore on öistel Tartu tänavatel kõndida. Nagu teine linn või teine maailm, kõik on nii vaikne, kusagil pole kedagi. Tekib peaaegu selline tunne, et võid teha, mida tahad. See tunne on vabastav.

Elu pärast surma, kas hullem kui elu ise?

Merili soovitusel sai vaadatud "Wristcutters: A Love Story" , mis algab väga helgetes toonides: peategelane koristab oma korteri ära, et pärast suitsiidi oleks vähemalt ümbrus kena. Aga kui veenid on läbi nüsitud ja ta lebab oma vereloigus, märkab ta, et ühest nurgast jäid tolmutordid koristamata... Neetud. Mis seal ikka, afterlife's see suurt ei loe. Nii, algab elu pärast surma, mis polegi elust väga palju erinev, võibolla isegi hullem. Õlut, suitsu ja pitsat selles teispoolsuses vähemalt jagub. Ja nagu pealkirjast aimata võib, on tegu armastuslooga. *Kuulub kohustusliku vaatamise hulka!*

Meelise soovitusel vaatasime ära Palahniuki raamatu põhjal valminud teose "Choke", mis räägib seksisõltlase karmist elust. Tüüp kardab seda, et talle päriselt keegi meeldiks ja tegeleb ainult juhusuhetega ning oma päritolu avastamisega... Kas ta on Jeesuse eesnaha abil kloonitud Päästja teine tulemine? To be continued... Samuti väga hea film, lastele ei soovita, if you know what I mean...

Vahepeal olen ma päris tõsiselt huvitunud portreede joonistamisest, aga see neetud sessiaeg vajutab selga nagu telliskive täis koolikott... Teooriat olen veidi netist õppinud (tean, mage...), nüüd peaksin hakkama sketše tegema, päriselus suvalisi inimesi modellidena kasutades. Enamasti nende teadmata muidugi, näiteks loengupidaja või midagi. Loomingut peab mu elus olema ja luuletusi ma enam väga tihti ei julge kirjutada, nendes on liiga palju süngust ja tundeid. Aeg-ajalt mõni ikka tuleb, niimoodi salaja.

Ülehomme on orgkeemia eksam. Millest ma suurt ei jaga, mõlemad kontrolltööd ka läbi kukutud. Kui ma nüüd kaks päeva õpin, ja ma mõtlen tõesti õpin, siis on veel lootust läbi saada.

Jah, homme. Homme olen parem.

Aga praegu naudin Kirke kingitud piparmünditeed ja muusikat.

***

Elu!

Elu on ilus, valus, keeruline ja kuri, raisk! Aga kes seda ei teaks...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Milleks halada...

Ma soetasin Jõgevalt vesipiibu, vanalt sõbralt. Nimeks on piibul nüüd Eve, hellitusnimega Evey. Üks õhtu temaga juba veedetud, loodan, et ka tulevikus keegi viitsib külla tulla.

Möödus järjekordne õhtu iseendaga. Muusika, vestlused interneti vahendusel, kitarr ja piip - võibolla on need just need asjad, mis minu siit maailmast ära viivad? Ma olen kirjutanud küll, et ei tahaks kusagil fantaasiamaailmas olla, ei mängi eriti arvutimängegi.... Sest just need viivad siit maailmast ära ja tagasi tulles on küll ikka sitt olla. Okei, pigem aitavad need (kitarr jms eelpool mainitud asjad) mul mõelda, keskenduda ja mis seal salata, lauluhääl saab ka trenni, sest ma laulan päris paljudele lauludele kaasa.

Sellest tuleb jälle mõttetu post...

Aga nojah. Tuligi. Mis seal ikka, olge ikka sama toredad edasi.

Võibolla lisab see natuke mõtet, üks Murphy seadus...

"Ärge tundke muret selle üle, mida teised inimesed teist arvavad. Nad on liiga hõivatud murest selle üle, mida teie neist arvate."

*****

Random teema

Da hwyr!

Kui Sul oleks valida üks supervõime, siis mille Sa võtaks? Me Meelisega oleme telekineesi austajad, sest sellega saab enamvähem kõike teha, nii lennata, igapäevaaskeldusi mugavamaks muuta, tuld teha (aineosakeste liikumist kiirendades), külmutada (osakesi aeglustades) ja nii edasi...

Minu meelest on mõtete lugemise ja empaatia võimed kõige halvemad... Pole vaja nii palju teada, tähendab, mida vähem tead, seda parem üldiselt. Mõtete lugemine on ka privaatsuse rikkumine. Kõigil käib peast läbi ka igasuguseid imelikke ja skisosid mõtteid ja kui näiteks mõtetelugemise võimega isik on politse teenistuses ning loeb Su skisosid uitmõtteid, võidakse ka Sind kurjategijaks/pervoks vms. pidada.

Ajas reisimine on ka omamoodi tore, kuid sellega kaasneb tohutu vastutus... Aga kuna aeg on vaid väljamõeldis, siis kas saab selles üldse reisida? Aja painduvus on küll minu meelest füüsikute poolt tõestatud ja Universumiteooriate järgi saaks ka põhimõtteliselt mineviku sündmusi vaadata... Okei, Raul kindlasti parandab mind. Niisiis, kui Sa takistaksid enda sündimist, siis oleks selline paradoks, et Sa oled seal, tulevikust minevikku reisinud, ent samas pole Sind nagu kunagi eksisteerinudki, kuna ei sündinud. Ei saa korraga olla ja mitte olla. Muidugi kui just ei teki sündimata jäämisega uus paralleeluniversum, milliseid pidi tekkima miljardeid igas sekundis... iga otsuse ja valiku koha peal läheb Universum mitut eri teed. Näiteks selles Universumis murrad sa pliiatsi, aga kuna oli valik ka seda mitte teha, siis need valikud loovadki uusi dimensioone. Segane värk.

On 9. jaanuari hommik. Siin on ikka kuradi külm, küttepuud on ka otsas... Ah, vahet pole. Soojalt riidesse lihtsalt. Ja kitarr kätte ja ongi juba seest soe. Piparmünditee ka muidugi :)

Ca a 'n glws ddiwrnod!
-----

Vead

Jah, eelmine post oli viga. Ainult vigu ma teinud olengi, aga see selleks. Keegi ei taha seda kuulda.

Räägiks parem sellest, mis muidu kah toimunud on.

Ee... Ma ei mäleta eelmisest päevikusissekandelaadsest postist saadik muud, kui Meelisega hängimist, nii minu kui tema pool. Vaatasime filme nagu Pulp Fiction ja Fight Club, kuigi viimase vaatamine võis ka eelmise sissekande aja sisse jääda. Ei mäleta. Aga igatahes, Pulp Fictioni pointile küll pihta ei saanud ja Fight Club oli geniaalne!

Eile saime korralikult Magicut mängida üle pika aja. Meil õnnestus uusi kaarte ka soetada, niiet seda põnevam. Ma isegi võitsin vahepeal... Üks tuntud ütlus pidas seekord natuke paika, muidu on ikka paradoksaalne värk olnud.

Viimased päevad siis emotsemise tähe all möödunud. Aga nüüd ma tõesti parandan ennast. Ei mingit jobutsemist. Valu ja vaev kadugu.

Täna oli orgmitmi järeleksam... Sain fortuuna tahtel sama töö, mis eelmisel korral ja panin vast kõik õigesti, ainult kiletiivaliste koha pealt improviseerisin.

Ega mul muud tarka öelda polegi. Aga uusaastalubaduse teeks nüüd hilinenult ära. Siia seda kirja ei pane siiski...

Nii, positiivsed mõtted! Saan hakkama küll.

---

Mis siis toimus ikkagi.

Tere ja head uut aastat!

Käes on jaanuar kolmas. Vahepeal on paljutki toimunud, aga ma läheks teiste eeskujul kergema vastupanu teed ja kasutaks vahepealsete sündmuste kirjeldamiseks märksõnu.

1. Meelise sünna vol.1 - Alias, sipelgakook, jalutamine, kaardi meisterdamine, akrüülidega möllamine.... Väga tore oli :)
2. Meelise sünna vol.2 - Piip, piip, piip, Twister (nilbe nagu alati), kolbakook, kingituste avamine kõigi puurivate pilkude all, Tammsaare, üle Piiri minek...
3. Mingi hulk Meelisega hängimisi... Neid tuleb nii tihti ette et suht ei mäletagi, millal üks lõppes ja teine algas.
4. Vana-aasta õhtu ja uue hommik - Siin vist märksõnadega hakkama ei saa. Igatahes, kella 12 ajal olin Piro pargis, vaatasin tulestikku, 12.15 helistasin Meelisele, läksin läbi mitmetuhandepealise rahvamassi Turusillani ja siis tagasi. Sain hulga uusaastasoove ja lõin inimestega õllepudeleid kokku. Siis Meelisega Piro parki istuma, esimest korda tarbisime sel maalapil õllet. Edasi Annile Püssikasse külla, kus ka tema vanemad ja sugulased (vist)... Igatahes, Aleksei väristas oma jalga minu jala vastas muusika taktis... Kitsad olud, mis teha. Niisiis, kuna ma olen üsna karsklane, rõhutan üsna, mitte täielik, siis sain ka tekiilat ja majaõlut maitsta... Ube ka natuke. Polnudki ammu söönud, väga head oad olid. Seejärel siirdusime Anni ja Meelisega Kassitoomele pürotehnikat vastu taevast laskma. Mis oli üsna tore, saime veel hunniku headuutaastatsoove ning mõned pürovärgid olid päris korralikud... Mesilased on huvitavad. Ükski asi pauku ei teinudki, mis on iseenesest nati kurb... Jäin orgu lõksu kah. Kilekotiga lasin alla, aga enam üles neist nõlvadest ei saanud. Ei aidanud muud, kui Meelis viskas oma saapad alla, nendega hädavaevu sain. Päris pikk tuleb see neljas punkt. Aga jah. Edasi läksime Püssikasse tagasi, kust mingi aeg siirdusime Anni poole tähistama... Ikka vanematega. Statoilist sai tasuta kakaod välja smuugeldatud... Sampust sai paar klaasi jälle võetud, ning liikusime minu poole, kus sai vaadatud selline film nagu "Children of Men"... Ma jäin kolmveernadi peal magama ja ärkasin täpselt filmi lõppedes üles... Teised ei saanud arugi, et ma magasin :) ... Anni kobis koju ja Meelis madratsile. Kell pool 10 hommikul oli siis magamaminek. Õhtul kell 5 oli hommikusöök - kalapulgad.
5. Nii, jaanuari esimesest päevast suurt midagi ei mäleta... Aga võin üsna kindlalt väita, et hängisin Meelisega. Siiski, mäletan Varesblase joonistamist. Pilt ka...
   
6. Teine jaanuar - hängisin Meelisega, milline üllatus. Märksõnad - joonistamine, CS, räppimine-luuletuste lugemine, Donnie Darko, joint, bränding, Borat, satanistlik muusika, Käsna-Kalle, kalapulgad, herned, värskelt Jaffa sõdurist pigistatud mahl...
7. Kolmas jaanuar ehk täna. Ärkamine kell 11, arvutis mingid tühised tegevused (EVE online ja muusika loomine), sõit Jõgevale ning uuesti arvutisse. Õhtul msn, väga mõistlik ja tore tegevus :)

See võtab enamvähem kokku vahepeal toimunu. Endale ma uue aasta lubadust ei andnudki, ma ei vaja uut aastat, et lubadust anda ja sellest kinni pidada... Olen homme parem! Hmm, kui see oleks mu moto, siis peaksin iga päevaga paremaks muutuma. Ei, see mu motoks ei saa. Mis meenutab mulle, et mul polegi motot. "Homme on liiga hilja"... Või "By the power of truth, I, while living, will have conquered the Universe"... Eks häid mõtteid on küllaga. Aga elada vaid ühe moto järgi? Pigem järgida kõike, mis siin ilmas on head. Olla hea teiste ja enda vastu.

Ja lõpuks sooviksin maailmarahu! Aitäh tähelepanu eest!

***