Elektrikitarr ja muu selline

Mis? Juba esmaspäev?

Nonii... Pärast vereloovutamist käisime teatris. Seal olid mingid wannabe kanad, Erak ja Kuuevarbane, kes otsisid oma kanalast väljapääsu, aga loomulikult ei teadnud nad välismaailmast midagi, see on ju elu seadus ja aegade saladus... Lõpus nad vist pääsesid, mingi kanasupi tegemise hääl käis küll, aga see võis mu kõhu korisemine ka olla... Ja põrandale jäi kaks kanamuna. Nii sümboolne vist.

Pärast teatrit (endiselt neljapäev) tatsasime Maximasse Poola õlut soetama, mis ka korda läks. Ja siis Selverisse piibusütt ostma, ka see õnnestus (Don't you just love it when a plan comes together?). Ja siis vaatasime lõpuks Into the Wild'i ära. Anni ei tahtnud sel öösel magada, ikkagi linnupraks hommikul, niisiis panime 2 ja poole tunnisele filmile Tähevärava otsa. Lõpuks lasid nad jalga (Meelis ja Anni, vist ei maininud veel... küll ma kasutan palju sulgusid).

Siis oli reede. Ma ei teinud midagi, läksin rongile kell pool kolm ja siis millalgi Jõgevalt Kuremaale pidu panema Kaspariga. Polnud väga huvitav pidu, potentsiaali oli, aga seda ei realiseeritud... Kella kahe ajal Jõgevale tagasi, Kaspari isa sünnale. Meie isad olid end juba nii pumbaks joonud et ei suutnud korralikult rääkidagi. Ja öeldakse, et noorus on hukas... Pigem on noored nagu meie konservatiivsemad kui näiteks 18. sajandi Inglismaa teadurid. Sest need läbutasid nagunii kogu aeg isepruulitud veini ja piiritusega...

Laupäevaks oli mul laenatud elektrikitarr. Terve päeva panin tühja, vaatasin seepi ja... panin tühja...

Pühapäeval siis Tartusse, nagu ikka, aga seekord kitarriga. Üsna eesli tunne oli oma kahe koti, kitarri ja võimendi kastiga. Aga siin ma olen.

Täna siis olen siiamaani

1. Tühja pannud
2. Taarat ära viinud ja harilikke ostnud
3. Linnas jalutanud ja sketchbooki ostnud
4. Botaanikaaeda külastanud
5. Vihma kätte jäänud

Ahjaa. Küünlaid läks meelest osta. Tsau.

***