Ahjaa, nüüd olen ma teist päeva juba Tallinnast kadunud, posti kirjutamine jäi pooleli. Täna on reede, siis oli neljapäev. Eelmisel postil jäi vist "publish" vajutamata, a mis seal ikka, sellest on nüüd kuu möödas ja vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Tallinnas olen käinud, Merle on vist Tartus ka käinud ja oleme igasuguseid asju korda saatnud.
A täna oli zooloogia eksam, kus ma mingil määral põrusin, tahan kindlalt mingit head tulemust saada, niisiis järeleksamile. Rakubio samuti, aga too on nii keeruline et hea tulemuse saamiseks tuleks küll üliinimlikult pingutada.
Struvekate kolimisele aitasin ka kaasa, Kirke ja Katu uus kodu on üpriski kena ja huvitava asukohaga, nimelt on neil tagahoovis lehm ja saun (saun toodi just täna kraanaga kohale), kääbikute asurkond (kellele ilmselt väga meeldib õlu ja kelgutamine nende õllekastide kuhja ja neoonroosa kelgu järgi otsustades), hiiglaslikud vesipiibud (mis on võimelised oma tekitatud suitsupilvedega Eestimaale tuumatalve tooma) ning vägagi pandavad parkourispotid. Kahju ainult et see kusagil pärapõrgus asub. Enne kevadet vist sinna ei satu...
Tõsiselt s*tt lugu on see, et mu läpaka ekraan on veits puru. Isa astus peale, olin kotid koridori vedelema jätnud... Ja nüüd on ekraan täiega mõrades, näeb ainult vasakpoolset ülemist nurka. Fakk, fakk, fakk... Ekraani asendamine maksab kaks kilo... Ja juba hakkabki õppelaen vaikselt kuluma niimoodi. Eksamiteks õppimine on ka raskem nüüd, annab ikka lugeda asju niimoodi ühest nurgast.
Elu on ilus, raisk.
***
1 kommentaar:
Sillu sa sõõd oma sõnu,et sa enne kevadet meile ei jõua:)
st sa oled juba seda teinud
Postita kommentaar