Küll ükskord jõuab...

Nii, tervitused Vaksalist! Jah, jõudsin elusa ja tervena koju. Järgmine peatus - voodi. Aga enne seda räägin päevast, sest selles vist blogi mõte ongi. Algas kiirelt - pool tundi Jõgeval ja siis sprint bussi peale. Seejärel pool tundi Vaksalis, enne kui Meelisele Raekoja platsile vastu läksin. You know it - poolteist tundi Magicut. Seejärel alustasin toa kütmisega (13 kraadi on isegi minu jaoks liig). MSN-i teel sai pitsaõhtu kokku lepitud ja nii see päev läks, ostsin juustu poest ja pitsatama. Pitsa tuli nagu ülihää, oleks mul ka ahi, teeks kogu aeg neid. Raisk. Mul ei ole ahju. Aga õhtu oli tore, meeldejääv kindlasti. Sai ka läbupilte vaadatud. Katrin vist eriline läbustaja pole... Kirke on nagu salaläbustaja, fotoobjektiivi ette satub üliharva.

Rock > A. le Coq.


Jep, ja nüüd nad teavad, et mind võib togida-torgata-tõugata-näppida-lüüa, ilma et sest kisa tõuseks.

Hääd ööd, armas lugeja.