Sünnipäev...

On üks kord aastas, la la laa, kuidas need laulusõnad olidki... Ei mäleta. Enivei, täna ehk eile oli Meelise sünna, mida sai ikka korralikult tähistatud, kuigi Kellukest ei olnud. See-eest oli meiega Pille, kuigi ka tema väsis üsna ruttu ära.

Päev algas kahetunnise hommikusöögiga ning vist esimest korda sel aastal jõin hommikul teed. Peaasjalikult oli see tingitud sellest, et mul normaalseid hommikusöögimaterjale polnud ja sõin küpsiseid ja mandariine. Hea teed kõrvale rüübata.

Lõunal kitarriga Anni juurde, küll üürikeseks ajaks. Mind vahitakse tänaval niigi, aga kui veel kitarr kaenlas on, siis oi-oi. Anni pool sain leiget teed. Üldsegi olen ma täna väga palju teed joonud, vähemalt 5 tassi. Endorfiinilaks missugune.

Meelis on nüüd MägiAivar, kingitud nuga on tõesti kasulik tööriist... Deem, oleks pidanud duct tape rulli ka kinkima, oleks komplekt täiuslik! Head mõtted tulevad ikka liiga hilja. Aga kaart sai ka võimas, stiilne ja nii... Karp samuti, mõnusad Norsefire/natside/anarhia värvikombinatsioonid olid - must ja punane, karbi põhja all ka pisut valget... Sponsoriteks olid meil Oilio, Alati ja Odavalt ning Tarmo, kelle näopilti me kahjuks karbile ei kleepinud.

Pärast Aliase-mängu, mille võitis Kirke-Katu tiim, siirdusime jalutuskäigule. Ma sain jõhkralt peksa... Meelis ja Raul sõna otseses mõttes andsid mulle pasunasse, korduvalt... ja kägistasid! Tore, et mul sellised sõbrad on... No pole hullu, see ei olnud eriti valus ega midagi. Kassitoomel juhtus siis see lugu. Kelgutada tahtsime ka seal, aga mäeküljed olid väga ohtliku ilmega. Pealegi polnud meil kelku, nüüd siiski osa kelgust on. Läksime edasi ning tekkis tavapärane inimkett, mille jaoks Tartu kõnniteed küll pisut kitsaks jäävad... Tore nonetheless.

Taaskord Struwesse jõudes saime sipelgakooki, mis oli ikka päris hea. Kui koostada kookide edetabel, mida ma elu jooksul söönud olen, siis oleks see kook päris kõrgel kohal, vast esikolmikus... Järgnes lesimine, taustaks briti krimisari... vist, jättis vähemalt sellise mulje. Uni sai tahtejõust võitu (no mis sa selle 1-se willpoweriga ikka peale hakkad, isegi Meelise 50-mistanüüdoligi ei pidanud vastu) ja kobisime igaüks oma koju magama. Peale Anni, kes magab täna Kirke juures, mida iganes see ka tähendaks...

Ja siin ma olen. Kell 2 kirjutan ajaveebi, et mälu kunagi tulevikus värskendada või et kellelgi oleks midagi lugeda... 12 tunni pärast on tõenäoliselt porgandi- ja lillkapsaostu laks, et peol vol.2 oleks midagi orgaanilist näksida.

Leegitsevaid silmi!

***