Vaksali töölisrajooni ühetoalise korteri üliõpilasest rentnik

Ma ei kujuta ettegi, mis homme saama hakkab... Ma jään aeglaselt järjest haigemaks. Veider on see, et ma diagnoosisin selle just pärast Katjaga haiguste teemal rääkimist. It seems destiny is not without a sense of humour...
Temperatuur 37,5 ja tõuseb.

In other news, ma olen Tartu kohta päris palju õppinud, küll nõukaaja ajalooraamatust ("Tartu ajalugu"). Kui kasutada punast propagandat ja tallalakkumist eemaldavat filtrit, siis on täitsa loetav. Ei tahaks hakata ajaloofaktidega (või väljamõeldistega, kes teab) kedagi tüütama... Ainult seda, et minu korter vastab tüüpilisele vaese töölise/üliõpilase renditoale... Ja et minu koduümbrus oli lihttööliste rajoon.

Kudagi hall päev oli. Polnud päikest ega midagi... Tegelikult ma ei mäletagi, millal viimati päikest näha oli. Igatahes, khm, ma tegin siis, ee... Selle.

Valge ja musta vahel

Mustavad oksad
mu akende taga.
Hall on taevas
oksade vahel.

Mustad on rongad
okste peal reas,
hallid nende silmad
ja hall maailm.

Selline halli maiguga, aga loodan lähiajaks kas päikest või vähemalt lund. Kole vaadata seda ligunenud soppa.

Okei, selleks korraks aitab jälle. Tagasi kitarri mängima... Ei, enam ma ei õpi, kolm päeva juba tuubitud. Aeg lõdvestuda, küünlavalges toas muusikat kuulata ja ise mängida. Head jõulukuud.

¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤