Post

Päev algas üllatavalt hästi. Tänu äratuskõnele sain normaalsel ajal üles ja uni oli ka kadunud... That's a first. Raisk. Hommikuks midagi muud süüa polnud kui pakk Kalevi küpsiseid, mis eilsest kilupeost alles jäänud. Egas midagi, püssirohutee tõmbama ja mugisin küpsiseid. Läpakas kuumeneb viimasel ajal üle kogu aeg... Tolmu täis kindlasti. Tunnen kaasa sülearvutitele, mis peavad tegelikkuses inimeste süles elama, nad imevad ju ennast kohe sodi täis. Läpakad, mitte inimesed.

Hommikul on ikka päris rahvarohked need Tartu tänavad. Nolgid kiirustavad kooli, tädikesed ootavad bussi ja heal järjel keskklassi pereisad venivad üldises liiklusvoolus oma kontorite poole. Aa, juba paistabki see tore Riia 23 maja. Roheline nagu ta on. Või jätab lihtsalt rohelise mulje. On ju roheline? Mida iganes. Sees ootab tore loeng, mis kannab uhket ja väärikat nimetust "Biofüüsika". Me lootsime juba, et seekord tuleb juttu ussiaukudest ja muust ulmelisest, aga ei, saime kuulda biofüssi ajalugu. Juhhei.

Ja sellele järgnes veelgi vahvam "Biokeemia". Selle loengu jama on see, et minusuguse lati jaoks ei ole seal jalaruumi, põhiimõtteliselt on tegu pooleteise tunni piinaga. Ja loengu sisu on ka vastav. Raisk, ma ei saa endale enam loengutest viilimist lubada. Tuleb olla tubli!

Noojaa. Pärast loengut tatsasin koju. Tuba polnud teab mis külm, aga panin ikkagi ahju küdema. Praeguseks on siin 27 kraadi. Not too shabby. Meelis käis ka millalgi siin, me saime oma tellitud
Magicunodi kätte. Need olid Aare Kloostri korteriurkas agent Misti poolt kenasti mingisse vanasse modemikarpi topitud ja karp valge teibiga kinni mätsitud. Tipptasemel teenindus, mida muud mul ikka öelda.

Järgnes hulk maagiamänge, millest mina enamuse kaotasin. Järgnes ka traditsiooniline Tähevärava-vaatamine. Daniel Jackson sai jälle viga ja jälle armus keegi temasse. Millal see kord lõpeb, tüüp juba korra suri, aga näe, tuli tagasi ja jätkab vanaviisi.

Daniel Jackson oma loomulikus keskkonnas.

Raisk. Õhtul pidime jalutama ka minema, aga kui ma endal kolmekümne seitsme koma seitsme kraadise kehatemperatuuri tuvastasin, jäi see ära. Nüüd lürbin rohelist teed ja krõmpsutan nuudleid.

This is my life.

***