Ärkasin, nagu Jõgeval ikka tavaks, selle peale, et vend tõi koera minu voodisse magama... Siki on selle valge nässi nimi. Ta on 10-aastane, kuid on siiski armas nagu kutsikas...
Hommikust õhtuni passisin tühja... Päriselt. Ma ei viitsinud isegi msni eriti minna, asendasin selle seekord arvutimänguga. Jah, ma mängin mõnikord arvutimänge :) Orksimängud ei loe...
Haigusest hoolimata pidin isaga maal puid lõikama. Seekord langesid lõikuse ohvriks vana lauda põrandalauad. Kummaline mõelda, et veel hommikul olid need lauad Jõgeva kandis mingi lauda põrandaks, kuid õhtul on need juba Tartus minu korstnast vee ja süsihappegaasina atmosfääri lennanud. Muutused on kiired.
Õhtul oli meeldiv istumine Struwes... Poolte kohalolnute nimed algasid K-tähega, mis on ka igati loomulik, K on kõige-kõigem täht... Kuigi ma olin haigusest juba täielikult laibastunud, silmad olid punased ja puha, oli tore. Armastuse Ampsu sai proovida, samuti Katari safraniga küpsetist. Alias hoidis ka mul hinge sees (sellepärast ma mängida tahtsingi! :D). Nänni jagati ka mulle päris palju... Lausa sünnipäeva tunne tekib.
Selliseid õhtuid võiks isegi rohkem olla...
Nii, nüüd kiire jogurtilonks ja magama. Ööd!
***
3 kommentaari:
Oot... Sulle ei meeldi sünnipäevad ju? (Või on mul juba paranoia, et sulle ja Meelisele kõiksugu pühalaadsed asjad ei istu)
Sünnipäevad üldiselt meeldivad, enda oma mitte nii väga :D Aga seekordne oli nagu sünnipäev ilma muude asjadeta, ainult kingitusi sai...
Sünnipäev ilma vananemiseta...mmmmm...mulle ka meeldiks:D
Postita kommentaar