Sügiskülm

Erakordselt külm september on. Toas on mõnus 10 soojakraadi, mina olen rahul. Nunii, on taas kooliaeg ja tõepoolest olen jälle ülikoolis. Seljataga on aktus ja tuutoritund (3 tundi tuttavat jura), bioloogide lõkkeõhtu ja keskkonnatehnoloogide tutvumisõhtu. Uusi tuttavaid on, loodetavasti varsti ka uusi sõpru. Hetkel muid muresid pole kui raha, see neetud raha. Viimast palka pole ikka kätte saanud, aga järgmisest nädalast muutub olukord kardinaalselt.

Saan kätte nii õppelaenu kui saamata jäänud palga. Ja elu on jälle ilus! Raisk.

Nüüd olen jalgrattur, selle asemel et olla mopeedur. Parem ongi, trenn kulub ära. Sest 4. juulil 2011 lähen armeesse, tapa pioneeripataljoni. Ausalt öeldes enam väga ei tahagi minna ajateenistusse, vanust juba niipalju ja vaba aega ka ei ole, pigem veedaks selle aasta eluga edasi minnes. Jõgeva komisjon oli ka ilmselgelt korrumpeerunud, neil oli käsk kõik läbi lasta, 35-st inimesest üks saadeti edasistele uuringutele ja ülejäänud said läbi, olime seal Rauliga. Ma tema tervisehädadega kursis pole, aga mul olid nt:

• südame sinusoidne arütmia
• lampjalad
• kehv nägemine
• veres mingi ebanormaalne asjandus
• muud jäsemete kaasasündinud väärarendid (wtf)

Ikkagi totaalselt kõlblik. Omavahel tegime nalja, et siit komisjonist saab pime ja jalutu ka läbi.

A mis seal ikka. Olen tagasi Tartus, kus elu on ilusam kui mujal meie maal. Õlu voolab ojadena (või noh, niredena), pelmeenimäed on kõrgemad kui Mount Everest ja rahvast on öösel linnas rohkem kui jaapanlasi metroos.

Pelmeenid - jumalate toit

Hetkel tahetakse mind kluppi kaasa võtta, aga ma blokin. EI klubidele. Lihtsalt. Ei taha. Aga varsti Katu poole ja seal ma saan ilmselt kõrgema taseme moosimist. Pean tugev olema...

Ahjaa, Kiviräha Rehepapp lõppes väga mõttetult, üldse väga sisutu raamat... Ei tea, mille pärast teda küll armastatakse? Müsteerium-müsteerium.

Aidaa!

***

Ollallaa

Folk seljataga, ja ka selle nädala esimene tööpäev möödas. Folgist niipalju, et oli tore küll aga meie seltskonna jaoks jäis see tsipa joomapeolikuks, mitte et ma selles midagi halba näeks ;) Järgmisel korral ikka uue hooga. Ja seekord võiks olla pappi et ka kontserte kuulata.

Nii, täna oli viimane päev kinnitada oma avaldus ülikooli astumiseks, ning mu valik on... dun dun dun.... Keskkonnatehnoloogia! Lähengi Kirkele rebaseks, mis seal ikka.

Kuu aja pärast olen vaba, pole enam seda faking tööd ega miskit, saan veidi üle nädala puhata enne kui kool hakkab. Good times.

***

Tere!

Oeh, pole ammu kirjutanud. Osalt sellepärast, et pole lihtsalt viitsinud, osalt interneti aegluse tõttu, osalt töö pärast.

Jeah, nüüd juba kuu töötanud AS Vooremaa Teede teetöölisena, või siis ka lihtsama nimetusega orjana. Väikese palga eest põrgukuumuses labida liigutamine pole just eriti lebo töö, yaknow. A mis teha, elu Eestis kipub selline olema. Öeldakse, et kui ei meeldi, liitu töötute armeega. A pohh, muskel kasvab, pea blondistub ja keha pruunistub iga päevaga.

Nonii. Vaatasin et eelmine post oli millalgi märtsis, sest ajast on ikka palju juhtunud. Vahepealne näljahäda Tartus, Jõgevale kolimine ja töö ootamine näiteks.

Lühidalt tahaks kokku võtta, aga vist ei õnnestu. Näiteks müüsin oma kalli mopeedi maha 5k-ga. Polnud teisest enam tolku, nagunii ei kasuta suvel ja sügisel plaanin jalgratta osta.

Ja siis see, milles paljud kahtlesid - ma tõesti lähen ülikooli tagasi. 2 avaldust tehtud, lisadokumendid esitatud... Nüüd jääb vaid valida, kas lähen õppima ökoloogiat või keskkonnatehnoloogiat. Teine variant tundub hetkel loogilisem, kui vaadata tulevikuvõimalusi, aga eks ole aega otsustada 26. juulini vist. Igal juhul olen varsti Tartus tagasi.

Tööleping lõppeb 18. augustil ja samal päeval on mul ka arstlik komisjon, kust ma nagunii läbi ei saa. Viimasel ajal võetakse vaid 1/3 noortest ajateenistusse, nii et minusugust lampjalga sinna vast ei taheta. Minek oleks muidu 2011.

A ok, ootan juba suve lõppu, et saaks Tartusse meie laheda seltskonna sekka :)

Tsau-pläu!

***

Tere jah

Raisk.

Raha pole.
Tööle minna ka ei saa, kuna varsti hääletusreis tulemas.
Sünnat pidada ei saa, kuna kellelegi ajad ei sobi ja raha ka pole.

Niiet perses, kergelt öelduna. Oma 1000 krooniga pean elama poole aprillini ja ka Tšehhis ära käima. Sellest tuleb küll säästurekord. Faking majanduslangus ja muu jura, oleks juba 2 kuud tagasi töö saanud oleks kõik korras, aga ei, "valituks osutus teine kandidaat, soovime edu tööotsingutel". Nahhui jobud, näiteks Klicki klienditeenindaja ametikohale kandideerides sain neilt ässhõulidelt just sellise sõnumi. Mida kuradit peab klienditeenindaja tegema? Tüütab kliente, nagu "on teil küsimusi, erisoove" jms pläma. Istuma kassa taga ja aparaadi klahve toksima. Kuidas saab keegi kellestki teisest kvalifitseeritum olla? Ma ei ole ropu suuga, aga ropendaks küllalt siinkohal. A pohh, nagunii praegu kandideerida ei saa, hääletamine tulemas ja vaevalt ükski tööandja laseks mul kuradi 20. aprillil alles tööle tulla. Võetakse kohe "sobivam" kandidaat.

Eks masuajal on kõigil raske. Väljaarvatud poliitikutest laipersetel ja 101 dalmaatslasel Riigikogus. Maksumaksja raha on ikka lõbus omal käraka ja majoneesi peale kulutada. A mida nad meie heaks teevad? Keeravad ainult sitta, maksud tõusevad, alkole seatakse piiranguid nagu see midagi aitaks, pensioniiga tahetakse tõsta, mopeedid mootorsõidukiks kuulutada ja mida iganes veel. Nagu neil täissöönud sigadel raha vähe oleks, ikka vaja keskmiselt Eesti laiskvorstilt ikka juurde noolida.



Ok, poliitika pole päris minu teema, mis sa sitta ikka puutud, hakkab haisema.

Niiet annetage raha mulle! Ja süüa... Ja matkakott ja magamiskott ja elektrikitarr ja võimendi ja auto ja mootorratas ja 500 liitrit benssu. Õlut ka paar kasti, kui viitsite.

***

Nuunuh

Selgub, et ma lihtsalt raiskan oma vaba aega. Nii et mida teha oma pikkade vabade päevadega? Soovitused ja ideed on teretulnud.

***

Vaba mees vabal maal

Ahoi. Juba rohkem kui kuu aega olen nautinud laiska elu. Pole kooli, pole tööd, pole midagi teha. Ühte ma ütlen: igav on, raisk! Praegu olen juba nädala Jõgeval passinud, siin pole eriti netti ega üldse lõbustusi. Ah et kuidas me siin meelt lahutame? Noh, jõgevlastel pole eriti vedanud. Siin pommiaugus pole pärast kella viite mõtet kodust välja ronidagi, sest pole kuhugile minna. Nagu selles laulus, mida ma ikka kuulnud pole, "Depressiivsed Eesti väikelinnad". Raudselt sai see persoon, laulu kirjutaja, inspiratsiooni Jõgevalt.
No ma siis istun siin juba nädala varsti. Veedaks hea meelega Tartus sõpradega aega regulaarselt Püssi külastades vms, aga rahakotis undab ainult tuul. Mõtlesin et olen siis säästureziimil, kükitan Jõgeval. Saab vähemalt tasuta süüa.
No vähemalt Merlega läheb hästi. Musi on ikka toeks ja silmarõõmuks. 9. aprillil plaanime TÜLKRi hääletusreisile koos minna, seekord on sihtkoht Tšehhi. Mm, Šveijki ja lugematute õllesortide kodumaa. Pulli peaks saama.
Jaajah, sünts ka tulemas. Mis tuletab meelde, ma sain täna oma esimese pohmaka. Eile oli Kristo sünnipäeva puhul väike istung, kus kamba peale kast õllet. No ja ma jõin ära 5 tükki, aga oli tunda, et midagi on valesti. Tähendab tegu on uue Rockiga, pindine purk. Sellel on alles väge, 5 õllega olin kapsas ja tahtsin kogu hingest magama keerata. Sellist nalja pole enne olnud. Ja hommikul pea mõnusalt valutas ja kehv olla. Telefoni unustasin ka Kristo poole, niiet musiga täna rääkida ei saanudki. Raibe ei toonudki ära seda mulle, ise sõidab autoga.
Aga kui mul oleks miljon krooni, siis saaksin ilusti sünna peetud ja hääletamas käidud.

***

Wtf?