Oli see vast päev.
Hingepuistamise kõrvalt leidsin vägagi palju aega jalutada, kooligi ei läinud.
Miks on see maailm niisama tore ja mitmekülgne, nagu nuustik mikroskoobi all? Ei tea...
Tänase kolmanda jalutuskäigu ajal sain jälle natukesest rahast lahti... Nimelt tänaval tuli üks seljakoti ja tätoveeringutega tüüp toiduraha paluma. Mul olid vaid 2-, 5- ja 500 eegune. Temal oli vaja 50. Niiet kahjuks ei saanud teda väga palju aidata, kuigi 7 krooni on ka raha... Oleks mul kasvõi sajalisi olnud. Kurat, just ennem poes mõtlesin, kas vahetada viiesajane lahti või mitte. Mul kõlavad praegugi peas tema sõnad: "Sajase eest saaks rohkem süüa..." Ei vedanud, tüüp.
Niisiis, kurbus on kadunud. Tühjus jäänud vaid, mis mustendab mu sees... Oh, Vennaskond. Olge tänatud oma laulusõnade eest.
Sõrmed on üsna villi mängitud kitarrist täna. Ennastunustamapanev pill. Eriti, kui on vaja transilaadset seisundit, mis sellest maailmast ära kannaks.
Elu on ilus ja valu on valus...
------------------------------------------------
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar