Jällegi peab ütlema, et jalutamine on väga tore... Seekord siis pisut vürtsikam jalutuskäik, nimelt raudteeäärt pidi surnuaeda. Täiskuuvalgel on seal selline õhkkond lihtsalt. Kindlasti peab kunagi kordama. See, kuidas kuu raagus puude vahelt hauakive ja riste valgusega üle kallab, on lihtsalt sürr...
Luulega läheb ka päris hästi. Kui ma samas või kiirenevas tempos poeeme tekitan, on varsti luulekogu valmis. Mida saab vaid üks eksemplar. Rohkemat pole vajagi...
Mis siis muud... elu on ikka positiivne. Isegi mata praks oli tore. Mina olen see tagapingi tüüp läpakaga, kes netis igasuguseid ülesandeid lahendada saab ja arvutis graafikuid koostada.
Ma luban, et mul ei teki sel nädalal enam kapslit, ehk siis Kirke sünnipäeval olen normaalne! Jeahhh... normaalne...
Ja ma olen Meeliselt kolmepunktinakkuse saanud... Aga need sobivad igale poole nii hästi...
Orkut ütles mulle täna nii: "Kõik tuleb nüüd sinu suunas". Ma loodan, et seal kõige hulgas eriti palju halba pole. Head asjad on... paremad... või midagi. Aga seda võib tõlgendada ka nii, et minuga hakkab nüüd igasuguseid asju juhtuma järjest, praegu on siis nagu vaikus enne tormi.
Siiralt teie,
Revlis.
-------------------------
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar