19. november 2008

Teed joome ikka jumala nimel...

Hommik algas nagu iga teinegi - unenäod olid lihtsalt liiga head, et üles tõusta ja loengusse minna. Tühja sest ekstra unelemisest kasu, ma ei mäleta midagi neist unenägudest. Aga keemiasse siiski jõudsin. Keemiasse, kus keemiaga otseselt ei tegelenud. Pigem oli see paberkandjal jututoa moodi, mis Kirke konspekti tekkis. Pärast kemmi lasime matast jalga ja ostsime poest erinevaid maitsvaid vedelikke, aga siiski mitte alkot, vaid meile juba armsaks saanud magusaid pruuliseid (jäätee vist Kirkele ja limonaad mulle). Ja siis oleks peaaegu Simpsoneid vaatama läinud Struwesse, aga ei. Kahjuks ei.

Möödus filmiõhtu Anni pool. Osavõtjad seekord mina, Raul ja Meelis. Mida ma ikka öelda oskan... Filmiks oli "Big Fish". Kes näinud, see teab, kes pole, vaadaku. Ei hakka üllatusmomente ega midagi rikkuma. Muidu oli väga tore nagu seltskondlikud üritused ikka.

Ahah, ja enne seda oli mõnus Magicu-raund. Vist 3 tundi? Ei tea, ajataju kadus natuke. Külmast ilmast hoolimata suutsin ennast Annelinna vedada, noh, magic ikkagi.

Meelis õpetas mind niimoodi rääkima ka, et midagi ei ütle. Lihtsalt igasugust pähetulevat möla välja paiskama, nii et inimestele jääb mulje, nagu sa oskaks väga paljudest asjadest rääkida. Samas ei ütle sa midagi. Tuleb välja küll. Eriti kasulik on see piinlike vaikushetkede leevendamisel. Vist. Või üritan ma lihtsalt mölisemist heas valguses näidata. Igatahes praktiseerima ma seda hakkan. Nagu ka praegu, ka sõrmede teel leviv möla on üsna möla. Mis tuletab mulle meelde pikad vestlused Meelisega sellest, kuidas me kumbki midagi rääkida ei oska. Word...

Sain jälle kord rahast lahti... Kusjuures mida aeg edasi, seda tihedamini tülitavad mind tänaval kalkari välimusega tüübid, kes mind "peremeheks", "härraks" või "eriti pikaks noormeheks" kutsuvad ja siis sujuvalt teema rahale üle viivad. Seekordne härrasmees sai minult 7 eeku õlle jaoks. Välimus oli tal küll selline, et üks õlu kuluks ära... Ja hiljem küsis see eilne tüüp ka, jällegi söögiraha. Seekord ei andnud.

Üldiselt on ikka kerge olla. Ka praegu. Eriti nüüd. Kummaline küll. Jeah, üsna krüptiline, eks ole. Aga elu on lihtsalt selline, lihtne... Või hoopis keeruline? Aga seda ei tohi liiga tõsiselt võtta. Sellepärast ma positiivne olla suudangi. Jah, elu on ilus. Raisk.
<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<

2 kommentaari:

Raul ütles ...

Päris hea idee, peaks ka proovima jääks vaikust vähemaks küll:)

Siltz ütles ...

Jah, see on tegelikult üsna tore. Endal ka pärast tunne et krt, sai ikka palju suheldud :)