Posteksaminaalne elu

Saigi eksamiga ühele poole. Jällegi peab ütlema et midagi kontimurdvat polnud. Sellepärast ma enne eksameid ja töid ei muretsegi... Tuleb, mis tuleb. Pealegi ei ole suures plaanis tõepoolest mingit vahet, kas saan E või A. Kui saatus tahab, et sa kaotaksid, pea ikkagi maha tubli võitlus - õnnelause orksis eksamieelsel õhtul. Väga õige, ma õpin, aga ei muretse selle pärast, mis lõpuks juhtuda võib. Rahulikult võtan materjalid läbi ja eksamile. Ah, stressivaba elu... Nii tore.

Ma olin vist esimene, kes eksami valmis sai. Polnud enam midagi kirjutada. Väga hulle lollusi ei hakanud igaks juhuks kirjutama, aga üks küsimus tundus olevat konksuga: Miks on bakterisisene osmootne rõhk alati madalam kui väliskeskkonna rõhk? Ma kirjutasin osmootsest toitumisest, aga oli selline karvane tunne, et bakteri sees peaks rõhk ikka kõrgem olema. Niisiis paningi lõppu väikses kirjas: Samas saab vaid turgori all olev rakk kasvada... seega peaks rakusisene rõhk olema kõrgem...
Võibolla olen lihtsalt tainas. Praegu saaksin kusagilt järgi vaadata, aga ei viitsi, raisk.

Luuletusi tuleb ka järjest rohkem ja paremaid. Täna siis õppimise ajal tekitasin neid veidi... Tooks mõne näite aga ei viitsi ümber trükkida, pealegi ei oleks see enam üllatus, kui luulekogusse kunagi panen.

Ostsin õlut (!) ka poest... Sünnipäeval võib ikka minimaalselt juua, eks ole. Liisa sünnipäeval juba praktiseerisin seda semi-karsklust. Jeah, 2 päeva pidu... loodan, et Kirke vesipiibu ka saab kusagilt. Tähendab, varsti ongi õhtu käes. Ilmselt saan alles pühapäeval korralikult magada... Yippikayee, muthatrucka... Kolm punkti...