Hahaa!

Nonii, kord aasta jooksul võib ju kirjutada ka. Kusagilt blogistatistikast lugesin, et see blogi on väärt midagi 300 taalaga. Ostuhuvilisi on? Keegi?

Nagu ikka, pole aasta jooksul habemekasv erilist arengut läbi teinud.

Käisin koolis, nagu ikka. Sain ka päris korralikke hindeid. Seda muidugi ainetes kus ka kohal käisin ja õppisin.

Suvel panin toru. Majesteetlikus TR Ehituses sai trassimees oldud. See tähendab seda, et Palamuse rahvas saab nüüd kuivkäimla asemel 21. sajandi alternatiivi kasutada. Kurta saab ainult eraelu absoluutse puudumise ja pideva mäluka üle (mälukas väsimusest - kujutage ette).

On alanud uus kooliaasta, seekord siis juba kolmas, vat ei olegi nii kaugele veel jõudnud :) Tore pole muidugi see, et pean leidma 10 päeva jooksul bakatöö juhendaja, paika panema teema ja kirjutama 3 lehekülge bakatööst... Lisaks on mul 6 ainet, mis on mingil moel füüsika: merefüüsika, geofüüsika, füüsikalise maailmapildi alused, keskkonnadosimeetria ja kiirguskaitse, tahke maa füüsika ja selline tore asi nagu keskkonnafüüsika praktikum. Viimases olen ma ainus osaleja :) Tädi tegi siis ettepaneku et teeme kaks praktikumi korraga sama ajaga, mis kuluks ühe jaoks. Oleks okei, kui ma midagi jagaks ka füüsikast ja matemaatikast... Kahjuks oli gümnaasium ammu-ammu ja ei oska isegi aritmeetilist keskmist võtta ja iga praktikumiülesanne kubiseb valemitest ja võrranditest. Mitte et ülejäänud füüsikad paremad oleksid.

Igatahes... Viimasel ajal on see koolistress ikka jube olnud, magada ei saa korralikult ja nii edasi-tagasi...

Ahjaa, üks aine mulle meeldib: insenerigraafika. See on siis 3d mudelite ja jooniste loomine vastava tarkvaraga. Meeldib, sest juba varajases nooruses möllasin 3d programmidega ja lõin ka kaarte 3d mängudele jms. Oi kui palju hobisid mul vanasti oli... nüüd olen täitsa kuivik.

Wat do?

***

Taassünd

Ehk siis. Taas olen tööl tee-ehituses, seekord juba vaat et spetsialistina meie perefirmas. Esimene palk on käes ja pankrot enam ei ahista mind. Mis veel toredam, saan ärgata suisa tunni võrra hiljem kui traataia taga Tapal :)

Niisiis, hetkel ehitame Viljandi külje all Viiratsis kõnniteed, suuremalt jaolt on asi valmis. Aga sõidutee äärde tuleb samuti äärekivi panna, iga kivi kaalub 80 (100?) kg, nii et 300 meetri kohta peame tõstma kohale 24-30 tonni kive. Ja see pole veel kõik. Mutid tahavad kõnniteid jms jama oma kortermajade vahele, tundub et tööd on jõuludeni. Vähemalt on tasu sobiv.

Tööinimesena mul muidugi vaba aega väga ei teki, olin ka tänasel laupäeval tööl, aga luban, et lähima 2-3 nädala jooksul satun ka Tartusse.

Seniks kainet meelt, külma kõhtu ja head 9. juunit!

P.S Ahjaa, läks meelest lisada, et sügisel kohtate mind kindlasti taas Vanemuise 46 (oli ju, eks?) ja Ravila ja Tähe 4 hoonetes kõrgemaid teadusi omandamas. Eeldusel muidugi et ma hommikul viitsin kohale minna.

***

Ee, tere?

Viimasest postist on päris pikk aeg möödas, aga järsku tuli kirjutamise tunne peale jälle. Kuna ma pole ammu harjutanud, siis ei pruugi paigas olla grammatika ega ka terav sarkasm ja teravused. 


Sõjavägi on nüüd minu jaoks minevik, halb unenägu... KAKi (Kaitseväe arstlik komisjon) otsuse kohaselt Tegevteenistuseks mittekõlblik, kustutada kaitseväekohuslaste registrist. Vaaaaat nii. 9 kuud ja mõned päevad veetsin Tapa paralleeluniversumis, kus ühed mehed on teistest paremad, kus pead nende paremate igat käsku täitma ja nii edasi. Üldiselt on arusaadav, et sõjaline väljaõpe on vajalik, aga! Koostööd ülemate ja alluvate vahel pole, ülemad nussivad alluvaid ning nii ei olegi alluvatel motivatsiooni õppida ning lõpuks tekib tunne, et milleks pingutada, nagunii läheb kõik pekki. Süsteemis sees oldud ajaga sain aru, et on vaja põhjalikku reformi. Aga see pole postituse teemaks.


Olen vabaduses olnud peaaegu kaks nädalat, puhata on hea :) Keegi võiks nüüd need kaitseväe-teemalised unenäod ka kõrvaldada. 


Hetkel siis olesklen Tallinnas, ootan järgmist kolmapäeva - Öölaulupidu Tartus. Eepiline orgukogunemine on ilmselt aprilli tähtsündmus. Hoolimata sellest et mind on tabanud igakevadine õnnetus nimega Pankrott, lähen ma sellele üritusele kasvõi jala. 


Kassitoomel näeme!


***

Fakk jee

Osama on surnud, Will abiellus Kate'ga, just nagu muinasjutt - paha on surnud ja prints saab oma eide. Aga mina olen ikka sama jorss nagu ikka. Muidugi eelmisest postitusest on möödas umbes 100-150 selkupilkut ja muud toredat.

Ammu pole kirjutanud blogisse ja ei oskagi kohe midagi mõistlikku öelda... 55 päeva pärast hommikul kell 10 on Tapale minek, arvatavasti 11 kuuks. Olen siis jaoülem või midagi.

Muidu jah, kui keegi veel seda blogi loeb siis just need inimesed kellega ma koos midagi teinud olen, nii et väga mõtet ei ole vist pikemalt kirjutada viimase poole aasta sündmustest.

Lühikokkuvõte ikkagi: magic ühikas x10, magic tammes x10, õlu, vähene väljaskäimine, muidugi Merlega hängimine pea igal nädalavahetusel, remont Jõgeval...

A pohh, ma kirjutan lihtsalt mida täna tegin. Ärkasin üles enne äratust, mõtlesin et on küll magatud. Arvuti tööle ja muidugi feissbuuki mängima. Siis hommikusöögiks veel pühapäevast üle jäänud 6teist kannu pannkook ja suits. Varsti oligi kell 3 ja ema helistas et mind pubisse kutsuda (viimastel nädalatel on iga päev nii, ja asi pole joomisega üldse seotud). Väntasin sinna ja sõin päevaprae ja magustoidu. Kõht punnis ees, kimasin siis Selkusse. Võtsin õlut ja vorsti. Nüüd siis siiamaani tiksun jälle niisama, mõtlen et homme sõidan Jõgevale ehk siis tegelikult Eristverre.

Palav on ka nii et lasen deodokat kaenla alla veits. Tsau.

***

Sügiskülm

Erakordselt külm september on. Toas on mõnus 10 soojakraadi, mina olen rahul. Nunii, on taas kooliaeg ja tõepoolest olen jälle ülikoolis. Seljataga on aktus ja tuutoritund (3 tundi tuttavat jura), bioloogide lõkkeõhtu ja keskkonnatehnoloogide tutvumisõhtu. Uusi tuttavaid on, loodetavasti varsti ka uusi sõpru. Hetkel muid muresid pole kui raha, see neetud raha. Viimast palka pole ikka kätte saanud, aga järgmisest nädalast muutub olukord kardinaalselt.

Saan kätte nii õppelaenu kui saamata jäänud palga. Ja elu on jälle ilus! Raisk.

Nüüd olen jalgrattur, selle asemel et olla mopeedur. Parem ongi, trenn kulub ära. Sest 4. juulil 2011 lähen armeesse, tapa pioneeripataljoni. Ausalt öeldes enam väga ei tahagi minna ajateenistusse, vanust juba niipalju ja vaba aega ka ei ole, pigem veedaks selle aasta eluga edasi minnes. Jõgeva komisjon oli ka ilmselgelt korrumpeerunud, neil oli käsk kõik läbi lasta, 35-st inimesest üks saadeti edasistele uuringutele ja ülejäänud said läbi, olime seal Rauliga. Ma tema tervisehädadega kursis pole, aga mul olid nt:

• südame sinusoidne arütmia
• lampjalad
• kehv nägemine
• veres mingi ebanormaalne asjandus
• muud jäsemete kaasasündinud väärarendid (wtf)

Ikkagi totaalselt kõlblik. Omavahel tegime nalja, et siit komisjonist saab pime ja jalutu ka läbi.

A mis seal ikka. Olen tagasi Tartus, kus elu on ilusam kui mujal meie maal. Õlu voolab ojadena (või noh, niredena), pelmeenimäed on kõrgemad kui Mount Everest ja rahvast on öösel linnas rohkem kui jaapanlasi metroos.

Pelmeenid - jumalate toit

Hetkel tahetakse mind kluppi kaasa võtta, aga ma blokin. EI klubidele. Lihtsalt. Ei taha. Aga varsti Katu poole ja seal ma saan ilmselt kõrgema taseme moosimist. Pean tugev olema...

Ahjaa, Kiviräha Rehepapp lõppes väga mõttetult, üldse väga sisutu raamat... Ei tea, mille pärast teda küll armastatakse? Müsteerium-müsteerium.

Aidaa!

***

Ollallaa

Folk seljataga, ja ka selle nädala esimene tööpäev möödas. Folgist niipalju, et oli tore küll aga meie seltskonna jaoks jäis see tsipa joomapeolikuks, mitte et ma selles midagi halba näeks ;) Järgmisel korral ikka uue hooga. Ja seekord võiks olla pappi et ka kontserte kuulata.

Nii, täna oli viimane päev kinnitada oma avaldus ülikooli astumiseks, ning mu valik on... dun dun dun.... Keskkonnatehnoloogia! Lähengi Kirkele rebaseks, mis seal ikka.

Kuu aja pärast olen vaba, pole enam seda faking tööd ega miskit, saan veidi üle nädala puhata enne kui kool hakkab. Good times.

***

Tere!

Oeh, pole ammu kirjutanud. Osalt sellepärast, et pole lihtsalt viitsinud, osalt interneti aegluse tõttu, osalt töö pärast.

Jeah, nüüd juba kuu töötanud AS Vooremaa Teede teetöölisena, või siis ka lihtsama nimetusega orjana. Väikese palga eest põrgukuumuses labida liigutamine pole just eriti lebo töö, yaknow. A mis teha, elu Eestis kipub selline olema. Öeldakse, et kui ei meeldi, liitu töötute armeega. A pohh, muskel kasvab, pea blondistub ja keha pruunistub iga päevaga.

Nonii. Vaatasin et eelmine post oli millalgi märtsis, sest ajast on ikka palju juhtunud. Vahepealne näljahäda Tartus, Jõgevale kolimine ja töö ootamine näiteks.

Lühidalt tahaks kokku võtta, aga vist ei õnnestu. Näiteks müüsin oma kalli mopeedi maha 5k-ga. Polnud teisest enam tolku, nagunii ei kasuta suvel ja sügisel plaanin jalgratta osta.

Ja siis see, milles paljud kahtlesid - ma tõesti lähen ülikooli tagasi. 2 avaldust tehtud, lisadokumendid esitatud... Nüüd jääb vaid valida, kas lähen õppima ökoloogiat või keskkonnatehnoloogiat. Teine variant tundub hetkel loogilisem, kui vaadata tulevikuvõimalusi, aga eks ole aega otsustada 26. juulini vist. Igal juhul olen varsti Tartus tagasi.

Tööleping lõppeb 18. augustil ja samal päeval on mul ka arstlik komisjon, kust ma nagunii läbi ei saa. Viimasel ajal võetakse vaid 1/3 noortest ajateenistusse, nii et minusugust lampjalga sinna vast ei taheta. Minek oleks muidu 2011.

A ok, ootan juba suve lõppu, et saaks Tartusse meie laheda seltskonna sekka :)

Tsau-pläu!

***